Rootsi Eestlaste Arhiiv - ajalugu
Rootsi Eestlaste Arhiiv - ajalugu
Tegelikku tööd teostas REE arhiivitoimkond, kuhu kuulusid Ahti Pae (Stockholm) juhatajana, Arvi Moor (Göteborg) ja Johannes Äro (Norrköping) abijuhatajatena, liikmeteks Johannes Kant, Meeri Nõmm, Mart Kiiver, Ilmar Vooremaa, Osvald Viirsoo, Boris Görman, Mihkel Jüris, Kristjan Meikop, Arbo Nael ja Richard Norvell. Arhiivi juurde kuulus Teaduslik Nõukogu: prof. Evald Blumfeldt (juhtataja), dots. Elmar Nyman, pol.mag. Leo Moks, dipl.rer.for. Bernhard Tuiskvere, fil.kand. Alur Reinans, adj. Eugen Kiiman ning arhiivitoimkonnast Ahti Pae, Arvi Moor ja Joh. Äro.
Kultuurarhiivi tööprogrammis seisis materjali kogumine kodumaalt põgenemise, Rootsi saabumise ja siinse elu kohta. Materjalid paigutati REE ruumidesse Sandhamnsgatan 1, Stockholmis.
Arhiivi juhataja A. Pae ja abijuhatajate surma tõttu soikus tegelik töö 1980ndatel aastatel, kuid REE büroo initiatiivil jätkus materjalide – nagu pressilõiked, ajalehed ja –kirjad, raamatud, personaalia, fotod, filmid ja ka mõnede ühingute arhiivid – vastuvõtt.
2007. aasta märtsis taaselustati Rootsi Eestlaste Liidu juures arhiivitoimkond, eesmärgiga päästa ja korrastada hävimisohtu sattunud eesti kultuuripärandit. 23. aprillil 2007 moodustati Stockholmis vabatahtlikest koosnev arhiivi töörühm. Tööd alustati Eesti Maja keldrisaalis kord nädalas, teostades esimestel kohtumistel arhiivialast väljaõpet arhivaaride Jaan Panneli ja Tiit Bauguse juhtimisel, kusjuures korrastati tegevuse lõpetanud eesti ühingute arhiive.
Eesmärgiks on, et korrastatud ja nimestikku kantud arhiiv peab olema kohale toimetatud nõuetele vastavate arhiiviliste institutsioonide juurde kuna arhiivigruppide ruumid ei ole lõplikuks hoiuruumiks arhiivile sobilikud .